Operail alustas esimese LNG-liiniveduri ehitamist
Pea kaheksa kümnendi pikkuse pausi järel paari aasta eest Eestis veduriehitamise taaselustanud rahvusvaheline raudtee-ettevõte Operail juhatas sisse järgmise peatükki Eesti ja Baltimaade raudteesektoris, kui alustati esimese LNG-liiniveduri ehitustöid.
„Vaatame ettevõttena tuleviku suunas ja teame, et suudame oma sammudega vähendada oluliselt transpordivaldkonna keskkonnamõju – olgu selleks kaupade toomine maanteelt raudteele või alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt kaupade vedamiseks,“ rääkis Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu. „Baltikumi ja lähiregiooni esimese LNG-liiniveduri ehitamine toetab üle-euroopalist suunda rohelisema tuleviku poole alanud märgilisel raudteeaastal,“ lisas Toomsalu. Euroopa Komisjon nimetas 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks, et tõsta esile raudtee kui jätkusuutliku, nutika ja ohutu transpordivahendi eeliseid. Raudteel on väga oluline roll Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel 2050. aastaks, kuna see on üks keskkonnasäästlikumaid ja energiatõhusamaid transpordiliike.
30% kütusekulusid kokkuhoidva ja 20% vähem süsihappegaasi ning koguni 70% vähem vääveldioksiidi eritava esimese LNG-liiniveduri ehitustööd algasid sel nädalal, pärast koroonakriisist tingitud tarneraskuste ületamist. „Lootsime ülemöödunud aasta lõpus, et saame 2020. aasta jooksul esimese pilootveduri juba rööbastele tuua, kuid paraku tegi koroonaviirusest tingitud eriolukord nii Eestis kui ka mujal Euroopas omad korrektuurid meie plaanidesse,“ selgitas Toomsalu. Uue ajakava järgi peaksid esimese LNG-liiniveduri ehitustööd lõppema kevadel. Seejärel läbib vedur sertifitseerimisprotsessi ning on pärast Eesti Raudtee ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastusi valmis teenindama liinivedusid.
LNG-liiniveduri ehitamisel võetakse aluseks praegu kasutusel olev Ameerika päritolu General Electric C36 vedur. „Väga olulisel kohal selle projekti juures on kahtlemata ohutus. LNG-süsteemid on varustatud nii elektriliste, mehaaniliste kui ka manuaalsete klappidega, mis lekete ja temperatuurimuutuse korral aktiveeruvad. Samuti laseb LNG-mahuti koheselt eraldi väljalasketoru kaudu välja kogu gaasi, kui süsteem peaks registreerima mõne olulise kõrvalekalde normaaltingimustest,“ kinnitas Operaili juht.
Ümberehitustööde käigus lisatakse vedurile vajalikud LNG-süsteemid. Veeldatud maagaasi hoiustamiseks jagatakse olemasolev pea 18 000 liitrit diislit mahutav kütusepaak kolmeks: äärtesse jäävad mahutid diislikütuse jaoks ning keskele paigutatakse LNG-mahutid. See tähendab, et vedur saab paralleelselt kasutada nii diisli- kui ka LNG-kütust ning on võimeline veeldatud maagaasi lõppemisel töid teostama diislikütuse toel. „Vedurile läheb peale ka infosüsteem, mis võimaldab meil saada kätte kogu energiatarbimist puudutava informatsiooni, mida analüüsides on võimalik veelgi enam suurendada kütusetarbimise efektiivsust ning kulude kokkuhoidu,“ rääkis Toomsalu.
Esimese veduri ümberehitustöödeks investeerib Operail ligikaudu 250 000 eurot. „Meie eesmärgiks on pärast testperioodi lõppu tulemusi analüüsida ning otsustada, kui suure osa sama tüüpi veduritest veel ümber ehitame. Kokku on meil C36 vedureid ekspluatatsioonis 30 ning järgmiste vedurite ehituskulud on kahtlemata madalamad,“ sõnas Operaili juhatuse esimees.
Operail on Eesti riigile kuuluv raudtee-ettevõte, mille põhilisteks ärisuundadeks on kaubavedu, vedurite ja vagunite remont ja ehitus ning veeremi rent. Ettevõte annab tööd pea 600 inimesele. Operail gruppi kuuluvad lisaks emaettevõttele (AS Operail) ka vagunirendi ettevõtted AS Operail Leasing ja Operail Leasing Finland Oy ning Soome raudteeveo ettevõte Operail Finland Oy.