Tutvustus

Oleme Eesti raudtee-ettevõte – veame kaupa, hooldame ja remondime veeremit ning ehitame vedureid. Raudtee on meie tugevus ja meie tegevuse keskpunkt – tegutseme selles valdkonnas juba üle 150 aasta. Oleme kindlad ja operatiivsed – vaatame klientidega koos tulevikku ja seisame uuenduste elluviimise eest.

Me usume puhtamasse ja ohutumasse tulevikku ning teame, et saame seda ise oma tegevusega mõjutada. Meie eesmärk on tuua kaubad Eesti maanteedelt raudteele, sest kaubavedu raudteel kulutab 4 korda vähem kütust, eritab 6 korda vähem süsihappegaasi ja on 28 korda turvalisem kui maanteeveod. Üks kaubarong veab rohkem kaupa kui 100 kaubaautot!

Raudteeäri on viimasel kümnendil olnud suures muutumises – nii ka meie. Tulevik on täis põnevaid väljakutseid, milles peame võimalused ära tundma. Soovime olla vastutustundlik ja eelistatuim partner raudteel, pakkuda keskkonnasõbralikke, kuluefektiivseid ja ohutuid kaubaveo ning veeremiga seotud teenuseid.

Väärtustest juhitud Meid võivad juhtida ideed ja mõtted, tunded ja kired, seadused ja reeglid. Kõik toetub hoiakutest vundamendile, mis on laotud väärtustest. Vaid jagatud väärtused teevad meist tugeva meeskonna, kes suudab anda endast enam.

Väärtused

Vastutus

Oskused

Lahendused

Koostöö

Avatus

Pingutame iga päev, et meie inimesed ja kaubad oleksid terved, keskkond ei kannataks ja meie süsinikjalajälg oleks võimalikult väike.

Oskame oma tööd hästi, loome parimaid praktikaid ja oleme teerajajaks oma valdkonnas. Areng viib edasi.

Julgeme võtta riske ja tegutseda uutmoodi, et pakkuda kliendile parimat tulemust. Meie peale võib kindel olla.

Koos jõuame parimatele tulemustele – ühisest pingutusest võidavad nii klient, partner kui ka meie.

Meie otsused on selged, teod eesmärgipärased ja järjepidevad ning oleme ettevõttena avatud.

Inimene esimesena Me oleme inimesed ning meie mõõdupuu kõigele on inimene. Töötame keset tööstust, ümber tonnide kaupa rauda ja mägede jagu killustikku Tehnoloogia on väärtusetu, kui me ei mõista seda juhtivat inimolemust.

Ettevõttest

Operail kuulub täielikult Eesti riigile. Ettevõtte tegevjuhtimise eest vastutab juhatus, mille määrab ametisse nõukogu.

Merle Kurvits
Merle Kurvits

Juhatuse liige


Tel: +372 515 5002

merle.kurvits@operail.com

Nõukogu

Nõukogu koosseis alates 07.05.2024:

Nõukogu esimees Kaido Saar, nõukogu liikmed Tarmo Porgand, Sander Salmu, Kati Pino.

Nõukogu varasemad koosseisud:

23.04.2024 – Kaido Saar, Tarmo Porgand, Sander Salmu
19.03.2024 – Kaido Saar, Tarmo Porgand, Andres Lindemann
22.08.2023 – Kaido Saar, Siret Liivamägi, Tarmo Porgand, Andres Lindemann
01.02.2023 – Kaido Saar, Indrek Gailan, Siret Liivamägi, Tarmo Porgand
01.06.2020 – Leon Jankelevitsh, Indrek Gailan, Siret Liivamägi, Tarmo Porgand, Kaido Saar
24.05.2020 – Indrek Gailan, Leon Jankelevitsh, Kaido Saar, Tarmo Porgand
20.01.2020 – Indrek Gailan, Kuldar Leis, Madis Ermo
21.11.2019 – Indrek Gailan, Peeter Kadarik, Kuldar Leis, Madis Ermo
10.11.2017 – Ahti Kuningas, Peeter Kadarik, Kuldar Leis, Madis Ermo
22.05.2017 – Ahti Kuningas, Peeter Kadarik, Neeme Jõgi, Madis Ermo

Nõukogu liikmete töötasud

  • Nõukogu esimees – 1500 eur kuus
  • Nõukogu liige – 750 eur kuus

Auditikomitee

Auditikomitee põhiülesanneteks on jälgida ja analüüsida riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi, audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust teistele nõuetele.

Oma eesmärkide saavutamiseks teeb auditikomitee koostööd nõukogu, juhatuse, sise- ja välisaudiitorite ning vajadusel erialaekspertidega.

Auditikomitee liikmed 2024. aastal on Erik Štarkov ja Kaido Saar ja Andres Lindemann. 2023. majandusaasta jooksul toimus 11 auditikomitee korralist koosolekut (2023: 11).

Nõukogu liikmetele, kes osalevad ka auditikomitee töös, makstakse  auditikomitee koosoleku toimumise kuul täiendavaks tasuks 25%  nõukogu liikme tasust. Auditikomitee esimehe tasu on kokkuleppeline

Operail kontserni struktuur

Operail grupi emaettevõte AS Operail on keskenunud peamiselt kaubavedude teenindamisele Eestis. Tütarfirma Operail Holding OÜ alla kuuluvad kõik teised grupi ärisuundi haldavad ettevõtted. Praegu on tegev veeremi hoolduse, remondi ja ehitusega tegelev Operail Repairs OÜ. Alates 2023. aasta algusest veeremi rendiga seotud ettevõtted AS Operail Leasing ja Operail Leasing Finland OY enam uusi rendilepinguid ei sõlmi.

AS Operail

AS Operaili struktuur

AS Operail

Meie inimesed hoolitsevad 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas selle eest, et kaubad liiguksid ja turvaliselt kohale jõuaksid. Kokku töötavad meiega umbes 200 inimest, kellest suurem enamus (40%) tegutsevad Tallinnas ja selle lähiümbruses, 31% Tapal ning 14% asuvad Narvas ja selle lähiümbruses. Lõuna-Eestis (Tartus, Valgas, Koidulas ja lähijaamades) töötab 15% meie töötajaskonnast.

AS Operail
Tulevik sünnib ajaloost Tuleviku avarusel ja kogemuste kaalul pole mõõtu. See pole laius kilomeetrites ega raskus kilogrammides, vaid imetabane valem läbikäidu tõlgendamiseks edasisel teekonnal. Need, kes seda teavad, oskavad endast võtta ja teistele jagada enam, kui oodatakse. See on meie ajaloo tõeline kapital.

Ajalugu

Operaili ajalugu on tihedalt põimunud raudtee ajalooga Eestis.

Eesti raudteeliikluse ajalugu algab 5. novembril 1870, mil avati liikluseks Eesti esimene raudteelõik Paldiski–Tallinn–Narva–Gattšina. Edasi valmisid liinid Valga (1887) ja Pärnu suunal (1896). 1897. aastal avati  raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paideni ja Tallinna sadamani.

15. novembril 1918 moodustati Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil iseseisev ettevõte   Eesti Vabariigi Raudtee, mis tegeles ka kaubaveoga. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartust Petserini. 1940. aastal oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 km laiarööpmelist ja 675 km kitsarööpmelist raudteed.

Nõukogude perioodil mindi üle auruveduritelt mootorveduritele. 1973. aastal avati elektrirongide liiklus Tallinnast Kehrasse ning Raasikul alustas tööd uus veoalajaam. Eesti Raudtee transiidipotentsiaali ühe põhialuse, Muuga sadama esimene järk alustas tööd 1986. aastal. Paralleelselt sadama ehitamisega rekonstrueeriti ka raudteed, ühendati uus sadam raudteega ja alustati teise rööpapaari ehitust Tallinna ja Tapa vahele.

Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992 ülesandega majandada Eesti raudteid. 2001. aastal otsustas valitsus müüa 66% Eesti Raudtee aktsiatest erakätesse, kuid 2007. aastal osteti ettevõte täielikult tagasi riigi omandisse.

2007. aasta oli Eesti Raudtee jaoks alanud üliedukalt. Ööpäevas teenindati 36 rongi ning ühes kuus veeti 4 miljonit tonni kaupu. Olukord muutus pärast Tallinnas toimunud aprillirahutusi, mille tulemusena pingestunud poliitilises kliimas langes veomaht mais 50%. Sellest ajast on transiitvedude maht läbi Eesti olnud langevas trendis.

2009. aastal jaotati Eesti Raudtee võrdselt kahe tütarettevõtte vahel. Infrastruktuuri haldajaks sai AS EVR Infra ning kaubavedudega jäi tegelema AS EVR Cargo. 3. septembril 2012. aastal eraldus AS EVR Cargo iseseisvaks raudtee kaubaveoettevõtteks. AS EVR Infra  võttis endale taas ärinime AS Eesti Raudtee.

Eesti Raudtee taristul veetavate kaupade kogumaht oli 2015. aastal 15,4 miljonit tonni, millest 68% vedas EVR Cargo. Raudteeveo mahud vähenesid 2015. aastal kõikides Balti riikides. Jätkus Venemaa toorainete suunamine Venemaa oma sadamatesse. Venemaa transpordikanalite konkurentsivõimet tõstis tugevalt nõrgenenud rubla kurss. Samuti mõjutasid transpordimahtusid Venemaale kehtestatud sanktsioonid.

2016. aastal leidis vagunite renditurul aset oluline nõudluse ja pakkumise nihe. Venemaa transpordijärelevalve piirangutest tulenevalt kanti Venemaal kahe aasta jooksul maha üle 200 000 vaguni. Sellega vähenes Venemaa vagunipark üle 10% ning turul tekkis vagunite defitsiit. Muutused Venemaa vagunipargis mõjutasid kogu 1520 mm raudteevõrgustiku vaguniturgu, vagunite hinnad ja rendihinnad tõusid oluliselt.

Uues turuolukorras muutis ettevõte oma strateegiat. Varasemalt oli EVR Cargo end määratlenud kaubavedajana. Alates 2016. aastast arendab EVR Cargo eraldiseisvalt ka vagunite rendi ning veeremi remondi ja hoolduse äri ning muutis vastavalt ka oma struktuuri.

2017. aastal sai    EVR Cargo nõukogult loa teha investeeringuid vagunite ostuks, et edendada veelgi jõudsamalt vagunirendi äri. 2018. aastal muutis ettevõte oma nime ja visuaalset identiteeti, mis pärines    ajast, kui ettevõte kuulus Eesti Raudtee kontserni. Ettevõtte uueks nimeks   sai    AS Operail.

Samal aastal lõpetasime pea kaheksa kümnendi pikkuse pausi Eesti veduriehituse ajaloos ning esitlesime avalikkusele esimest Tapal valminud C30-M moderniseeritud vedurit. 2020. aastal laienesime uuele turule, kui alustasime kaubavedude teenindamist Soome raudteel.

2021. aasta kevadel otsustas valitsus alustada Operaili osalise erastamisega. Selleks lõime eraldi ettevõtte Operail Holding OÜ, millele kuuluvad kõik need ärisuunad, millest Eesti riik otsustas väljuda – vagunite rent, kaubaveod Soomes ning vedurite ehitus. 2022. aastal muutis Venemaa algatatud sõda Ukrainas seniseid plaane ning riik otsustas osalise erastamise asemel nendest ärisuundadest täielikult väljumise kasuks.

Tehnopark

Vagunid

Operail kasutab kaubaveo jaoks viit erinevat tüüpi vaguneid.

Tsisternvagunid

Tsisternvaguneid kasutatakse mitmesuguste vedelike veoks, Eestis peamiselt nafta- ja naftatoodete veoks, aga ka vedelkeemia ja vedeldatud gaasi veoks.

Tehnilised andmed >
Tsisternvagunid

Poolvagunid

Poolvagunid on pealt avatud vagunid, millega võib vedada puistekaupu, puitu, metalli, aga näiteks ka konteinereid ning tehnikat.

Tehnilised andmed >
Poolvagunid

Kinnised vagunid

Kinniseid vaguneid kasutatakse mitmesuguste pakendatud valmiskaupade veoks.

Tehnilised andmed >
Kinnised vagunid

Hopperid

Hopperid on spetsiaalsed puistekauba veoks mõeldud vagunid. Levinumad tüübid on vilja-, väetise- ja tsemendihopperid.

Tehnilised andmed >
Hopperid

Platvormvagunid

Platvormvaguneid kasutatakse peamiselt konteinerite ning ebagabariitse tehnika veoks. Platvormvaguneid on mitut tüüpi, meil on nii spetsiaalselt konteinerite veoks mõeldud konteinerplatvorme kui ka puitpõrandaga universaalplatvorme, mis võimaldavad lisaks konteineritele vedada ka tehnikat ning muid ebagabariitset kaupa.

Tehnilised andmed >
Platvormvagunid

Vedurid

Igapäevaselt kasutame valdavalt nelja tüüpi vedureid, kogu meie veduripark koosneb rohkem kui 80 vedurist.

C36-7i

C36-7i vedurid on liinivedurid, Eestis kasutusel alates 2002. aastast ning moodustavad enamiku meie veduripargist. Veduri tootja on USA ettevõtte General Electrics.

Tehnilised andmed >
C36-7i

TEM TMH

TEM TMH vedureid kasutame nii täispikkade rongide üle piiri vedamiseks kui ka jaamades manööverdamiseks. Vedurid on toodetud 2014. aastal Leedus DEPAS depoos.

Tehnilised andmed >
TEM TMH

C30-M

C30-M on unikaalne moderniseeritud universaalvedur, mis valmis 2017. aastal meie Tapa depoos koostöös Tšehhi parteriga CZ Loko. Vedur on eelkõige mõeldud manöövertööde ja kohalike vedude teostamiseks.

Tehnilised andmed >
C30-M

Aruanded ja dokumendid

Avaldame ettevõtet puudutavaid aruandeid ja dokumente, millega on seotud avalik huvi. Ettevõtte põhikiri on dokument, mis määratleb muuhulgas, kuidas ettevõtet juhitakse ja millega ettevõte tegeleb. Vastavalt Riigivaraseadusele (RVS) avaldame oma kodulehel majandusaasta aruanded, vahearuanded ning äriühingu üldkoosolekute otsuseid koos lisadega.

Toetused

Oma toetustegevuses lähtume põhimõttest toetada teadus- ja arendustegevusi, mis aitavad kaasa Operaili tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. Lisaks peame oluliseks toetada erinevaid raudtee valdkonda edasiviivaid projekte ning raudteelastega seotud ettevõtmisi. Tahame täita olulist rolli raudteealaste arengute ja projektide edendajana ning raudteelase elukutse populariseerijana.

Jagatud toetused:

25.05.2021 otsustasime toetada Eesti Muuseumraudtee MTÜ-d ning ehitada meie Tapa depoos lahtise reisivaguni, mis läheb Eesti Muuseumraudtee eksponaadiks. Projekti kogumaksumuseks on 14 920 EUR.

06.05.2020 eraldasime 15 000 EUR suuruse toetuse Eesti Muuseumraudtee MTÜ-le raudteeajaloo eksponaatide säilimise tagamiseks.

10.02.2020 eraldasime 1 960 EUR suuruse toetuse Endiste Raudteelaste MTÜ-le, et aidata kaasa kauaaegsete raudteelastele korraldatava jõulupeo ettevalmistustele.

27.05.2019 eraldasime 2 220 EUR suuruse toetuse Sihtasutusele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, et anda välja magistriõppe stipendium ühele inseneriteaduskonna logistika või tootearendus ja tootmistehnika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele.

16.05.2018 eraldasime 3 630 EUR suuruse toetuse Sihtasutusele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, et anda välja magistriõppe ja rakenduskõrgharidusõppe stipendium ühele inseneriteaduskonna logistika või tootearendus ja tootmistehnika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele.

22.05.2017 eraldasime 3 300 EUR suuruse toetuse Sihtasutusele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, et anda välja magistriõppe ja rakenduskõrgharidusõppe stipendium ühele inseneriteaduskonna logistika või tootearendus ja tootmistehnika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele.

28.11.2016 eraldasime 2 220 EUR suuruse toetuse Sihtasutusele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, et anda välja magistriõppe stipendium ühele inseneriteaduskonna logistika või tootearendus ja tootmistehnika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele.

27.05.2016 eraldasime 2 220 EUR suuruse toetuse Sihtasutusele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, et anda välja magistriõppe stipendium ühele inseneriteaduskonna logistika või tootearendus ja tootmistehnika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele.