Me usume puhtamasse ja ohutumasse tulevikku ning teame, et saame seda ise oma tegevusega mõjutada. Meie eesmärk on tuua kaubad Eesti maanteedelt raudteele, sest kaubavedu raudteel kulutab 4 korda vähem kütust, eritab 6 korda vähem süsihappegaasi ja on 28 korda turvalisem kui maanteeveod. Üks kaubarong veab rohkem kaupa kui 100 kaubaautot!
Raudteeäri on viimasel kümnendil olnud suures muutumises – nii ka meie. Tulevik on täis põnevaid väljakutseid, milles peame võimalused ära tundma. Soovime olla vastutustundlik ja eelistatuim partner raudteel, pakkuda keskkonnasõbralikke, kuluefektiivseid ja ohutuid kaubaveo ning veeremiga seotud teenuseid.
Vastutus
Oskused
Lahendused
Koostöö
Avatus
Pingutame iga päev, et meie inimesed ja kaubad oleksid terved, keskkond ei kannataks ja meie süsinikjalajälg oleks võimalikult väike.
Oskame oma tööd hästi, loome parimaid praktikaid ja oleme teerajajaks oma valdkonnas. Areng viib edasi.
Julgeme võtta riske ja tegutseda uutmoodi, et pakkuda kliendile parimat tulemust. Meie peale võib kindel olla.
Koos jõuame parimatele tulemustele – ühisest pingutusest võidavad nii klient, partner kui ka meie.
Meie otsused on selged, teod eesmärgipärased ja järjepidevad ning oleme ettevõttena avatud.
Operail (Operail OÜ) kuulub Eesti kapitalil põhinevale varahaldusettevõtele AS Tiigi Keskus. Ettevõtte tegevjuhtimise eest vastutab juhatus.
Meie inimesed hoolitsevad 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas selle eest, et kaubad liiguksid ja turvaliselt kohale jõuaksid. Kokku töötavad meiega umbes 150 inimest, kellest suurem enamus (40%) tegutsevad Tallinnas ja selle lähiümbruses, 31% Tapal ning 14% asuvad Narvas ja selle lähiümbruses. Lõuna-Eestis (Tartus, Valgas, Koidulas ja lähijaamades) töötab 15% meie töötajaskonnast.
Operaili ajalugu on tihedalt põimunud raudtee ajalooga Eestis.
Eesti raudteeliikluse ajalugu algab 5. novembril 1870, mil avati liikluseks Eesti esimene raudteelõik Paldiski–Tallinn–Narva–Gattšina. Edasi valmisid liinid Valga (1887) ja Pärnu suunal (1896). 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paideni ja Tallinna sadamani.
15. novembril 1918 moodustati Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil iseseisev ettevõte Eesti Vabariigi Raudtee, mis tegeles ka kaubaveoga. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartust Petserini. 1940. aastal oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 km laiarööpmelist ja 675 km kitsarööpmelist raudteed.
Nõukogude perioodil mindi üle auruveduritelt mootorveduritele. 1973. aastal avati elektrirongide liiklus Tallinnast Kehrasse ning Raasikul alustas tööd uus veoalajaam. Eesti Raudtee transiidipotentsiaali ühe põhialuse, Muuga sadama esimene järk alustas tööd 1986. aastal. Paralleelselt sadama ehitamisega rekonstrueeriti ka raudteed, ühendati uus sadam raudteega ja alustati teise rööpapaari ehitust Tallinna ja Tapa vahele.
Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992 ülesandega majandada Eesti raudteid. 2001. aastal otsustas valitsus müüa 66% Eesti Raudtee aktsiatest erakätesse, kuid 2007. aastal osteti ettevõte täielikult tagasi riigi omandisse.
2007. aasta oli Eesti Raudtee jaoks alanud üliedukalt. Ööpäevas teenindati 36 rongi ning ühes kuus veeti 4 miljonit tonni kaupu. Olukord muutus pärast Tallinnas toimunud aprillirahutusi, mille tulemusena pingestunud poliitilises kliimas langes veomaht mais 50%. Sellest ajast on transiitvedude maht läbi Eesti olnud langevas trendis.
2009. aastal jaotati Eesti Raudtee võrdselt kahe tütarettevõtte vahel. Infrastruktuuri haldajaks sai AS EVR Infra ning kaubavedudega jäi tegelema AS EVR Cargo. 3. septembril 2012. aastal eraldus AS EVR Cargo iseseisvaks raudtee kaubaveoettevõtteks. AS EVR Infra võttis endale taas ärinime AS Eesti Raudtee.
Eesti Raudtee taristul veetavate kaupade kogumaht oli 2015. aastal 15,4 miljonit tonni, millest 68% vedas EVR Cargo. Raudteeveo mahud vähenesid 2015. aastal kõikides Balti riikides. Jätkus Venemaa toorainete suunamine Venemaa oma sadamatesse. Venemaa transpordikanalite konkurentsivõimet tõstis tugevalt nõrgenenud rubla kurss. Samuti mõjutasid transpordimahtusid Venemaale kehtestatud sanktsioonid.
2016. aastal leidis vagunite renditurul aset oluline nõudluse ja pakkumise nihe. Venemaa transpordijärelevalve piirangutest tulenevalt kanti Venemaal kahe aasta jooksul maha üle 200 000 vaguni. Sellega vähenes Venemaa vagunipark üle 10% ning turul tekkis vagunite defitsiit. Muutused Venemaa vagunipargis mõjutasid kogu 1520 mm raudteevõrgustiku vaguniturgu, vagunite hinnad ja rendihinnad tõusid oluliselt.
Uues turuolukorras muutis ettevõte oma strateegiat. Varasemalt oli EVR Cargo end määratlenud kaubavedajana. Alates 2016. aastast arendab EVR Cargo eraldiseisvalt ka vagunite rendi ning veeremi remondi ja hoolduse äri ning muutis vastavalt ka oma struktuuri.
2017. aastal sai EVR Cargo nõukogult loa teha investeeringuid vagunite ostuks, et edendada veelgi jõudsamalt vagunirendi äri. 2018. aastal muutis ettevõte oma nime ja visuaalset identiteeti, mis pärines ajast, kui ettevõte kuulus Eesti Raudtee kontserni. Ettevõtte uueks nimeks sai AS Operail.
Samal aastal lõpetasime pea kaheksa kümnendi pikkuse pausi Eesti veduriehituse ajaloos ning esitlesime avalikkusele esimest Tapal valminud C30-M moderniseeritud vedurit. 2020. aastal laienesime uuele turule, kui alustasime kaubavedude teenindamist Soome raudteel.
2021. aasta kevadel otsustas valitsus alustada Operaili osalise erastamisega, müües maha need ärisuunad, mis ei ole Eesti riigile strateegiliselt vajalikud. Operail väljus 2023. aasta alguseks vagunite rendiärist, müües enampakkumisel maha rendivagunid. Samuti väljus Operail 2023. aasta alguses kaubaveoärist Soomes, müües tütarettevõtte Operail Finland Oy enampakkumisel Soome börsil noteeritud ettevõttele Nurminen Logistics.
2024. aasta veebruaris tegi valitsus sisulise otsuse ka Operaili järelejäänud ärisuunad erastada. Kahe-etapilise enampakkumise AS Operaili kaubaveo- ja remondiäri müügiks võitis Eesti kapitalil põhinev ettevõte AS Tiigi Keskus, kellega sõlmiti 31. oktoobril ostu-müügi leping. Alates detsembrist 2024 jätkab Operail tegevust raudteel eraettevõttena.
Vagunid
Operail saab kaubaveo jaoks pakkuda järgmiseid vagunitüüpe.
Tsisternvagunid
Tsisternvaguneid kasutatakse mitmesuguste vedelike veoks, Eestis peamiselt nafta- ja naftatoodete veoks, aga ka vedelkeemia ja vedeldatud gaasi veoks.
Poolvagunid
Poolvagunid on pealt avatud vagunid, millega võib vedada puistekaupu, puitu, metalli, aga näiteks ka konteinereid ning tehnikat.
Kinnised vagunid
Kinniseid vaguneid kasutatakse mitmesuguste pakendatud valmiskaupade veoks.
Platvormvagunid
Platvormvaguneid kasutatakse peamiselt konteinerite ning ebagabariitse tehnika veoks. Platvormvaguneid on mitut tüüpi, meil on nii spetsiaalselt konteinerite veoks mõeldud konteinerplatvorme kui ka puitpõrandaga universaalplatvorme, mis võimaldavad lisaks konteineritele vedada ka tehnikat ning muid ebagabariitset kaupa.
Vedurid
Meie veduripark koosneb kolme tüüpi veduritest, kokku on meil 38 vedurit.
C30-M
C30-M on unikaalne moderniseeritud universaalvedur, mis valmis 2017. aastal meie Tapa depoos koostöös Tšehhi parteriga CZ Loko. Vedur on eelkõige mõeldud manöövertööde ja kohalike vedude teostamiseks.
C36-7i
C36-7i vedurid on liinivedurid, Eestis kasutusel alates 2002. aastast ning moodustavad enamiku meie veduripargist. Veduri tootja on USA ettevõtte General Electrics.
TEM TMH
TEM TMH vedureid kasutame nii täispikkade rongide üle piiri vedamiseks kui ka jaamades manööverdamiseks. Vedurid on toodetud 2014. aastal Leedus DEPAS depoos.
