Raudteeäri on viimasel kümnendil olnud suures muutumises – nii ka meie. Tulevik on täis põnevaid väljakutseid, milles peame võimalused ära tundma. Me usume puhtamasse ja ohutumasse tulevikku ja teame, et saame seda ise oma tegevusega mõjutada.
Oleme kindlad ja operatiivsed – vaatame klientidega koos tulevikku ja seisame uuenduste elluviimise eest. Soovime olla vastutustundlik ja eelistatuim partner raudteel, pakkuda keskkonnasõbralikke, kuluefektiivseid ja ohutuid logistika ning veeremiga seotud teenuseid.
Vastutus
Oskused
Lahendused
Koostöö
Avatus
Pingutame iga päev, et meie inimesed ja kaubad oleksid terved, keskkond ei kannataks ja meie süsinikjalajälg oleks võimalikult väike.
Oskame oma tööd hästi, loome parimaid praktikaid ja oleme teerajajaks oma valdkonnas. Areng viib edasi.
Julgeme võtta riske ja tegutseda uutmoodi, et pakkuda kliendile parimat tulemust. Meie peale võib kindel olla.
Koos jõuame parimatele tulemustele - ühisest pingutusest võidavad nii klient, partner kui ka meie.
Meie otsused on selged, teod eesmärgipärased ja järjepidevad ning oleme ettevõttena avatud.
Operail kuulub täielikult Eesti riigile. Ettevõtte tegevjuhtimise eest vastutab juhatus, mille määrab ametisse nõukogu.
Ettevõtte juhatusse kuuluvad:
Nõukogu koosseis alates 01.06.2020
Nõukogu esimees: Leon Jankelevitsh
Nõukogu liikmed: Indrek Gailan, Siret Liivamägi, Tarmo Porgand, Kaido Saar
Nõukogu varasemad koosseisud:
24.05.2020 – Indrek Gailan, Leon Jankelevitsh, Kaido Saar, Tarmo Porgand
20.01.2020 – Indrek Gailan, Kuldar Leis, Madis Ermo
21.11.2019 – Indrek Gailan, Peeter Kadarik, Kuldar Leis, Madis Ermo
10.11.2017 – Ahti Kuningas, Peeter Kadarik, Kuldar Leis, Madis Ermo
22.05.2017 – Ahti Kuningas, Peeter Kadarik, Neeme Jõgi, Madis Ermo
Nõukogu liikmete töötasud
Nõukogu liikmetele, kes osalevad ka auditikomitee töös, makstakse auditikomitee koosoleku toimumise kuul täiendavaks tasuks:
Auditikomitee põhiülesanneteks on jälgida ja analüüsida riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi, audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust teistele nõuetele.
Oma eesmärkide saavutamiseks teeb auditikomitee koostööd nõukogu, juhatuse, sise- ja välisaudiitorite ning vajadusel erialaekspertidega.
Auditikomitee liikmed 2021. aastal on Erik Štarkov (esimees), Indrek Gailan, Leon Jankelevitsh.
2020. majandusaasta jooksul toimus 9 auditikomitee korralist koosolekut (2019: 8).
Operail grupi emaettevõte AS Operail on keskenunud peamiselt kaubavedude teenindamisele Eestis. Tütarfirma Operail Holding OÜ alla kuuluvad kõik teised grupi ärisuundi haldavad ettevõtted – veeremi rent (Operail Leasing, Operail Leasing Finland), remont ja moderniseerimine (Operail Repairs) ning kaubaveod Soomes (Operail Finland).
Meie inimesed hoolitsevad 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas selle eest, et kaubad liiguksid ja turvaliselt kohale jõuaksid. Kokku töötavad meiega ligi 500 inimest Eestis ja Soomes, kellest suurem enamus (39%) tegutsevad Tallinnas ja selle lähiümbruses, 23% Tapal ning 14% asuvad Narvas ja selle lähiümbruses. Lõuna-Eestis (Tartus, Valgas, Koidulas ja lähijaamades) töötab 18% meie töötajaskonnast ning Soomes asub 6% meie kontserni töötajatest.
Operaili ajalugu on tihedalt põimunud raudtee ajalooga Eestis.
Eesti raudteeliikluse ajalugu algab 5. novembril 1870, mil avati liikluseks Eesti esimene raudteelõik Paldiski–Tallinn–Narva–Gattšina. Edasi valmisid liinid Valga (1887) ja Pärnu suunal (1896). 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paideni ja Tallinna sadamani.
15. novembril 1918 moodustati Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil iseseisev ettevõte Eesti Vabariigi Raudtee, mis tegeles ka kaubaveoga. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartust Petserini. 1940. aastal oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 km laiarööpmelist ja 675 km kitsarööpmelist raudteed.
Nõukogude perioodil mindi üle auruveduritelt mootorveduritele. 1973. aastal avati elektrirongide liiklus Tallinnast Kehrasse ning Raasikul alustas tööd uus veoalajaam. Eesti Raudtee transiidipotentsiaali ühe põhialuse, Muuga sadama esimene järk alustas tööd 1986. aastal. Paralleelselt sadama ehitamisega rekonstrueeriti ka raudteed, ühendati uus sadam raudteega ja alustati teise rööpapaari ehitust Tallinna ja Tapa vahele.
Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992 ülesandega majandada Eesti raudteid. 2001. aastal otsustas valitsus müüa 66% Eesti Raudtee aktsiatest erakätesse, kuid 2007. aastal osteti ettevõte täielikult tagasi riigi omandisse.
2007. aasta oli Eesti Raudtee jaoks alanud üliedukalt. Ööpäevas teenindati 36 rongi ning ühes kuus veeti 4 miljonit tonni kaupu. Olukord muutus pärast Tallinnas toimunud aprillirahutusi, mille tulemusena pingestunud poliitilises kliimas langes veomaht mais 50%. Sellest ajast on transiitvedude maht läbi Eesti olnud langevas trendis.
2009. aastal jaotati Eesti Raudtee võrdselt kahe tütarettevõtte vahel. Infrastruktuuri haldajaks sai AS EVR Infra ning kaubavedudega jäi tegelema AS EVR Cargo. 3. septembril 2012. aastal
eraldus AS EVR Cargo iseseisvaks raudtee kaubaveoettevõtteks. AS EVR Infra võttis endale taas ärinime AS Eesti Raudtee.
Eesti Raudtee taristul veetavate kaupade kogumaht oli 2015. aastal 15,4 miljonit tonni, millest 68% vedas EVR Cargo. Raudteeveo mahud vähenesid 2015. aastal kõikides Balti riikides. Jätkus Venemaa toorainete suunamine Venemaa oma sadamatesse. Venemaa transpordikanalite konkurentsivõimet tõstis tugevalt nõrgenenud rubla kurss. Samuti mõjutasid transpordimahtusid Venemaale kehtestatud sanktsioonid.
2016. aastal leidis vagunite renditurul aset oluline nõudluse ja pakkumise nihe. Venemaa transpordijärelevalve piirangutest tulenevalt kanti Venemaal kahe aasta jooksul maha üle 200 000 vaguni. Sellega vähenes Venemaa vagunipark üle 10% ning turul tekkis vagunite defitsiit. Muutused Venemaa vagunipargis mõjutasid kogu 1520 mm raudteevõrgustiku vaguniturgu, vagunite hinnad ja rendihinnad tõusid oluliselt.
Uues turuolukorras muutis ettevõte oma strateegiat. Varasemalt oli EVR Cargo end määratlenud kaubavedajana. Alates 2016. aastast arendab EVR Cargo eraldiseisvalt ka vagunite rendi ning veeremi remondi ja hoolduse äri ning muutis vastavalt ka oma struktuuri.
2017. aastal sai EVR Cargo nõukogult loa teha investeeringuid vagunite ostuks, et edendada veelgi jõudsamalt vagunirendi äri. 2018. aastal muutis ettevõte oma nime ja visuaalset identiteeti, mis pärines ajast, kui ettevõte kuulus Eesti Raudtee kontserni. Ettevõtte uueks nimeks sai AS Operail.
Samal aastal lõpetasime pea kaheksa kümnendi pikkuse pausi Eesti veduriehituse ajaloos ning esitlesime avalikkusele esimest Tapal valminud C30-M moderniseeritud vedurit. 2020. aastal laienesime uuele turule, kui alustasime kaubavedude teenindamist Soome raudteel.
Vagunid
Operail kasutab kaubaveo jaoks viit erinevat tüüpi vaguneid.
Tsisternvagunid
Tsisternvaguneid kasutatakse mitmesuguste vedelike veoks, Eestis peamiselt nafta- ja naftatoodete veoks, aga ka vedelkeemia ja vedeldatud gaasi veoks.
Tehnilised andmed >
Poolvagunid
Poolvagunid on pealt avatud vagunid, millega võib vedada puistekaupu, puitu, metalli, aga näiteks ka konteinereid ning tehnikat.
Tehnilised andmed >
Kinnised vagunid
Kinniseid vaguneid kasutatakse mitmesuguste pakendatud valmiskaupade veoks.
Tehnilised andmed >
Hopperid
Hopperid on spetsiaalsed puistekauba veoks mõeldud vagunid. Levinumad tüübid on vilja-, väetise- ja tsemendihopperid.
Tehnilised andmed >
Platvormvagunid
Platvormvaguneid kasutatakse peamiselt konteinerite ning ebagabariitse tehnika veoks. Platvormvaguneid on mitut tüüpi, meil on nii spetsiaalselt konteinerite veoks mõeldud konteinerplatvorme kui ka puitpõrandaga universaalplatvorme, mis võimaldavad lisaks konteineritele vedada ka tehnikat ning muid ebagabariitset kaupa.
Tehnilised andmed >
Vedurid
Igapäevaselt kasutame valdavalt nelja tüüpi vedureid, kogu meie veduripark koosneb rohkem kui 80 vedurist.
C36-7i
C36-7i vedurid on liinivedurid, Eestis kasutusel alates 2002. aastast ning moodustavad enamiku meie veduripargist. Veduri tootja on USA ettevõtte General Electrics.
Tehnilised andmed >
TEM TMH
TEM TMH vedureid kasutame nii täispikkade rongide üle piiri vedamiseks kui ka jaamades manööverdamiseks. Vedurid on toodetud 2014. aastal Leedus DEPAS depoos.
Tehnilised andmed >
CME3
CME3 – tüüpi vedureid kasutame jaamades manööverdamiseks. Vedurid on toodetud ajavahemikul 1983 – 1987 Tšehhoslovakkias ČKD tehases.
Tehnilised andmed >
C30-M
C30-M on unikaalne moderniseeritud universaalvedur, mis valmis 2017. aastal meie Tapa depoos koostöös Tšehhi parteriga CZ Loko. Vedur on eelkõige mõeldud manöövertööde ja kohalike vedude teostamiseks.
Tehnilised andmed >
Ettevõtte põhikiri on dokument, mis määratleb muuhulgas, kuidas ettevõtet juhitakse ja millega ettevõte tegeleb. Vastavalt Riigivaraseadusele (RVS) avaldame oma kodulehel majandusaasta aruanded, vahearuanded ning äriühingu üldkoosolekute otsuseid koos lisadega.
Oma toetustegevuses lähtume põhimõttest toetada teadus- ja arendustegevusi, mis aitavad kaasa Operaili tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. Lisaks peame oluliseks toetada erinevaid raudtee valdkonda edasiviivaid projekte ning raudteelastega seotud ettevõtmisi. Tahame täita olulist rolli raudteealaste arengute ja projektide edendajana ning raudteelase elukutse populariseerijana.
Jagatud toetused:
25.05.2021 otsustasime toetada Eesti Muuseumraudtee MTÜ-d ning ehitada meie Tapa depoos lahtise reisivaguni, mis läheb Eesti Muuseumraudtee eksponaadiks. Projekti kogumaksumuseks on 14 920 EUR.
06.05.2020 eraldasime 15 000 EUR suuruse toetuse Eesti Muuseumraudtee MTÜ-le raudteeajaloo eksponaatide säilimise tagamiseks.
10.02.2020 eraldasime 1 960 EUR suuruse toetuse Endiste Raudteelaste MTÜ-le, et aidata kaasa kauaaegsete raudteelastele korraldatava jõulupeo ettevalmistustele.
27.05.2019 eraldasime 2 220 EUR suuruse toetuse Sihtasutusele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, et anda välja magistriõppe stipendium ühele inseneriteaduskonna logistika või tootearendus ja tootmistehnika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele.
16.05.2018 eraldasime 3 630 EUR suuruse toetuse Sihtasutusele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, et anda välja magistriõppe ja rakenduskõrgharidusõppe stipendium ühele inseneriteaduskonna logistika või tootearendus ja tootmistehnika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele.
22.05.2017 eraldasime 3 300 EUR suuruse toetuse Sihtasutusele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, et anda välja magistriõppe ja rakenduskõrgharidusõppe stipendium ühele inseneriteaduskonna logistika või tootearendus ja tootmistehnika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele.
28.11.2016 eraldasime 2 220 EUR suuruse toetuse Sihtasutusele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, et anda välja magistriõppe stipendium ühele inseneriteaduskonna logistika või tootearendus ja tootmistehnika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele.
27.05.2016 eraldasime 2 220 EUR suuruse toetuse Sihtasutusele Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond, et anda välja magistriõppe stipendium ühele inseneriteaduskonna logistika või tootearendus ja tootmistehnika eriala edukale magistriõppe üliõpilasele.