Raul Toomsalu: Operaili varade müük on professionaalselt korraldatud

AS Operaili omaniku ja juhatuse huvi on saada varade müügist võimalikult suurt tulu. Selle eesmärgi järgi on valitud müügi viis ning selle eesmärgi järgi selgub ka konkursi võitja. 

Müük pole kunagi olnud salajane

Eesti riik otsustas Operaili mittestrateegilistest ärisuundadest väljumise kasuks juba 2016. aastal, kui see mõte kirjutati koalitsioonilepingusse. 2021. aasta aprillis tegi valitsus otsuse nendest äridest väljumisega  praktikas algust teha. Otsust kajastati laialdaselt ka meedias.

Müügi põhjus on ju lihtne: riik on endale lubanud, et tema roll ei ole äri teha seal, kus erasektor saab hakkama. Riigil on mõistlik omada vaid strateegilisi ärisid – teenuseid, mille olemasolu riigis on kriitiliselt tähtis või mis ei pruugi end vaba turumajanduse tingimustes ise ära majandada, kuid on vajalikud. Operaili tegevuste seast on strateegiliseks raudteekaubavedu Eestis.

Meie ülejäänud tegevussuunad, st kaubavedu Soomes, vagunirent ja veeremi ehitus ei ole riigile strateegiliselt vajalikud ning majandavad end turul ise ära, nendest äritegevustest soovib riik väljuda. Seega ei ole kritiseerijatele arusaamatu vagunirendiäri müügi põhjus sugugi see, et äri oleks ebaõnnestunud, vastupidi – äri on tänaseni väga edukas.

Plaan on algusest peale olnud müük strateegilisele või finantsinvestorile. Plaani minna börsile ega plaani müüa avalikul enampakkumisel ei ole kunagi olnud. Ka avalikkusele ei ole esitatud plaani kuidagi teisiti.

Eelmise aasta jooksul tegime ära kogu müügiks vajaliku eeltöö: viisime mittestrateegilised ärid eraldi juriidilistesse kehadesse, moodustasime uue müügiks mõeldud kontserni nimega Operail Holding OÜ, alustasime due diligence’i protsesse, viisime läbi auditid. 2022. a alguseks olime müügiks valmis. Siis tuli sõda.

Sel aastal on plaan muutunud ainult selles osas, et kui enne kallaletungi Ukrainale oli sobivaimaks ärist väljumise viisiks 51% osaluse müük tütarettevõtetes, siis sõda muutis olukorda ja mõistlikumaks plaaniks osutus alustada tegevustest väljumist vagunirendiäri varade müügist.

Müügiprotsess on professionaalne

Müügiprotsessi on läbi konkursi valitud juhtima kogenud finantsnõustaja Superia, kes korraldab varade müüki enampakkumisel.

Meediakajastustest on jäänud kõlama etteheide: miks palgata professionaalne nõustaja ja korraldada juhatusest mitte sõltuv protsess, kui võiks lihtsalt müügikuulutuse mõnda portaali avalikult üles panna (nagu korterite või autode puhul tehakse)? See etteheide on asjatundmatu. Avalik enampakkumine ajalehekuulutuse kaudu ei ole sellises mastaabis varade puhul müüjale kasulik valik ega parim protsess.

Tegu on mahuka, väga spetsiifilise ja kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuva väärtusega varaga.

Selleks, et potentsiaalsed ostjad saaks vara väärtust enda jaoks hinnata ja oma pakkumise rahastamist korraldada, jagab müüja ostjatele põhjalikuks analüüsiks hulgaliselt konfidentsiaalset kliendi- ja kommertsinfot. Seda tehakse kindlalt kontrollitud spetsiaalses keskkonnas ning kõikidele ostjatele võrdselt.

Lisaks sellele on konkursil osalejate taustakontroll ning ostjate kõigile küsimustele vastamine nii suures mastaabis tehingu puhul väga aja- ja ressursimahukas ettevõtmine, sellega tegelevad terved meeskonnad.

Seepärast osalevad konkursil vaid need investorid, kellel on nii tõsiseltvõetav soov vara ära osta kui ka rahaline võimekus ost sooritada. Protsess on aus, dokumenteeritud ja professionaalne: kaastatud on kõik raudtee vaguniäri/kaubaveo valdkonna tõsised tegijad, kellel on mainitud ostusoov ja võimekus.

Vara müük sellisel viisil ehk läbi erapooletu professionaalse finantsnõustaja korraldatud enampakkumise ei ole erakordne või salapärane vaid tavapärane. Seda liiki varasid müüakse nii eraettevõtete kui ka riigiettevõtete puhul pea alati nii. Samal viisil müüs näiteks riigiettevõte Omniva sel talvel oma osaluse Maksekeskuses, varasemalt riigiettevõte Eesti Energia oma Jordaania projekti või Eesti Energia tütar Enefit Green oma biogaasi jaamad.

Protsess maksimeerib tulemuse

Müügiprotsess koosneb mitmest etapist. Esimeses etapis osales lai huviliste ring. Konfidentsiaalsuslepingu sõlminud investoritele anti esmase info baasil võimalus teha indikatiivne pakkumine varade või firmade osaluste soetamiseks.

Esimese ringis laekunud indikatsioonide põhjal jõudsid professionaalne nõustaja ja nõukogu koos juhatusega järeldusele, et majanduslikult kasulikum on müüa osade, mitte tervikuna, sest laekunud indikatsioonide osade väärtuste summa andis rahaliselt parema tulemuse kui terviku müük ainsa tehinguna. Samuti selgus, et vagunipargi realiseerimiseks on otstarbekam müüa vagunid, mitte osalused varasid omavates tütarfirmades. Lisaks jõuti pakkumisi analüüsides järelduseni, et mõistlik on esimeseks müüa just vagunirendiäri varad.

Indikatiivsete pakkumiste ja tehtud järelduste põhjal alustas nõustaja müügiprotsessi teist etappi, kuhu kutsuti osalema esimeses etapis tõsiseltvõetava pakkumised teinud osapooled. Võimalust tutvustati enam kui 40 investorile. Protsess on lõpusirgel. Vara müüakse sellele, kes pakub teises ringis kõrgeima hinna.

Varad müüakse sellele, kes enim maksab

Operaili omaniku ja juhatuse huvi on teenida ettevõttele varade müügist võimalikult suurt tulu. Selle eesmärgi järgi on valitud nii müügi viis kui ka konkursil osalejad ning selle eesmärgi järgi selgub ka konkursi võitja.

Kuid müüki on meedias kommenteerima asunud või kutsutud konkurendid ja võimalikud ostjad. Mis on nende huvi? Konkurentide ja ostjate huvi ei ole seista müüjale ehk Eesti riigile võimalikult optimaalse müügiprotsessi ja kõrge hinna eest, vaid pigem vastupidi.

Täiesti arusaadav, et riigiettevõtte vara müügi vastu on ajakirjandusel ja avalikkusel suur huvi. Oluline on aga aru saada, et äriseadustik kehtib kõigile, ka riigile kuuluvatele ettevõtetele, ning ärisaladuse kaitsmine on Operaili omaniku enda huvides.

Artikkel on avaldatud Eesti Päevalehes.