Sanktsioonide tõttu vähenes Operaili kaubamaht poole võrra
Rahvusvahelise transpordi- ja logistikaettevõte Operaili tänavu esimese üheksa kuu kaubaveomaht oli 5,2 miljonit tonni, mis on poole vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.
2022. aasta esimese üheksa kuu auditeerimata konsolideeritud vahearuande järgi oli Operaili kontserni kaubaveomaht Eestis ja Soomes kokku 5,2 miljonit tonni. See on 48% vähem kui 2021. aasta samal perioodil. Kaubamahu vähenemise tõttu on koondatud üle saja töötaja. Kaubamahu languse põhjuseks on Eesti ja Euroopa Liidu sanktsioonid agressorriikide suhtes, mille tõttu lõppes Venemaa väetiste ja Valgevene naftatoodete transiit läbi Eesti.
Tugevat kasvu on aga aasta esimese üheksa kuuga näidanud Eesti-sisesed multimodaalsed veod: 52% suuremad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
„Mul on hea meel, et töö Eesti-siseste vedude osas on kandnud vilja ning kasv on olnud tugev. Oleme toonud Eesti maanteedelt ära umbes 16 000 kaubaautot, muutes sellega maanteed ohutumaks kõigile liiklejatele ja vähendades transpordisektori jalajälge,“ ütles Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu. „Siiski on ilmselge, et riigisisene kaubavahetus, Eesti import ja eksport ning põhja-lõunasuunaline transiit ei asenda lähiajal kadunud transiiti.“
Kaubamahtude languse tõttu vähenesid Operaili äritulud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 55 miljonilt eurolt 42 miljoni euroni. Kontsern jäi üheksa kuuga 3,5 miljoni euroga kahjumisse, eelmisel aastal teeniti samal perioodil 3,5 miljonit kasumit. Kahjumit on suurendanud erakorralised kulud koondamistest ning varade müügi ettevalmistamisega seotud juriidilised ja nõustamise kulud. Üheksa kuu EBITDA langes 5,7 miljoni euroni. Möödunud aasta sama perioodi EBITDA oli 13,4 miljonit eurot.
Lisaks riigisisestele multimodaalsetele vedudele on ettevõttel aidanud raskel aastal toime tulla vagunite rendiäri, mis teenib jätkuvalt kasumit. Samuti varasematel aastatel kogunenud rahalised vahendid. Mure Eesti raudteesektori tuleviku pärast on aga tõsine.
„Vagunite renditulu ja suurte transiidimahtude arvelt on aastaid peetud üleval kogu raudtee infrastruktuuri Eestis. Nüüd on transiit kordades vähenenud, raudtee ülalpidamiskulud on aga samad või suurenevad koos üldise hinnatõusuga. Kui kohalikud kaubad peavad edaspidi kinni maksma kogu raudtee ülalpidamise, siis liiguvad need kaubad hinna tõttu maanteele ning raudtee kui kõige liiklusohutuma ja keskkonnasäästlikuma transpordiviisi tulevik Eestis on tõsises hääbumisohus,“ nentis Toomsalu. „Operaili juhtkond pingutab selle nimel, et kaupa oleks võimalik ka tulevikus raudteel vedada.“
Foto: Raul Mee