Raul Toomsalu: rakendame tehnoloogiaid siis, kui need on tõhusamad ja odavamad
Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu ütleb, et Eesti raudteesektor toimetab digiteerituse mõttes veel suuresti kiviajas. Samas leiab ta, et digiteerimisel digiteerimise pärast pole mõtet ning oluline on ajastada uute tehnoloogiate hankimine ja kohaldamine nõnda, et tehnoloogia oleks tõhusam ja samas ka odavam.
Kuidas teie oma ettevõttes digiteerimist mõtestate?
Minu jaoks tähendab see seda, et kõik andmed, mis meil liiguvad, on kogutud ja salvestatud ka digikujul nii, et neid on võimalik korduvalt kontrollida. Samas on ka oluline, et see infovoog oleks kontrollitav ja faktipõhine, mitte hinnanguline – see peab tulema masinast või programmist, mis on just selle protsessi jaoks loodud.
Millised on Operaili kogemused digiteerimisel?
Tuleb nentida, et oleme veel paljuski kiviajas ja tegelikult kehtib see kogu Eesti raudteesektori kohta laiemalt. Oleme hea näide sellest, kuidas asjad ei peaks olema. Vagunite kaalumisel väljastatavate elektrooniliste raportite kõrval pole meil suurt midagi ette näidata peale paberi ja pliiatsi.
Aga mis oleks sellisel juhul eduka digiteerimise võti?
Esmajärgus ikkagi selle õige toote leidmine. Pean silmas selle kõige õigema lahenduse leidmist, mis vastab sinu vajadustele. Pole tarvis digiteerimist digiteerimise nimel, vaid see peaks tagama konkurentsieelise nii, et see aitaks tulevikus maandada ja kõrvaldada tänaseid riske. Meie puhul näiteks peaks see ohjeldama paberimajandust nõnda, et saaksime oma energiat mõistlikumalt kasutada.
Igal juhul on digiteerimine seotud eeskätt äriga, aga samas on see rakendatav ka ohutuse eesmärgil. Edu võti ei saa seisneda selles, et avad Google’i, kirjutad sinna digiteerimine ja siis teed oma otsused lähtuvalt esimesest reklaamist, jäädes lootma, et see lahendab kõik mured.
Mil määral kasutab Operail tehisintellekti, robootika ja automatiseerimise võimalusi?
Unistused on suured, ent jäävad praegu paraku rahaliste ressursside taha. Meie majandustulemused näitavad küll peaaegu 10 miljoni eurost kasumit, kuid tegelikult pole see tulemus vaguniremondi või kaubaveo juures üleliia rasvane.
Aga ideid loomulikult on, näiteks ühe projekti raames soovis pakkuja meile ehitada iseõppiva süsteemi, mis toetaks rongide juhtimist. Kaubaveo valdkonnas on tehisintellekti ja robootika kasutamiseks võimalusi ohtralt, aga praegu on need sageli veel liiga kallid. Samas tulevikus on oodata nende lahenduste odavnemist, nagu juhtus näiteks DNA-proovi võtmisega: 20 aastat tagasi maksis see 100 miljonit dollarit, nüüd maksab analüüs 100 dollarit.
Millist rolli võiks tehisintellekt, robootika ja automatiseerimine täita teie tegevusalal?
Robootikat annaks kindlasti rakendada vagunite rendis. Protsess ise oleks selline, et vagun saabub hooldusesse, automaatselt eemaldatakse rattad ja raam, mis moodustavad vaguni kuluosa. Sellele järgneb mõõdistamine, mille põhjal saab teha otsuse, kas neid tuleb välja vahetada/remontida või mitte. Praegu teevad seda inimesed, kuid seda mõõdistust võiks teha ka robot. Ja ma ei pea siin silmas robotit kui käte, jalgade ja peaga humanoidi, vaid siiski masinat. Masin, mis mõõdaks paksused ja teeks otsused, et mida on vaja remontida ja mida mitte. Sarnased masinad on olemas, aga hetkel on see tehnoloogia veel pisut liiga kallis ja aeglane.
Milline on spetsialistide roll edukates digiteerimisprojektides?
Põhitegevuse seisukohast on meil süvaspetsialistid olemas, aga meie investeerimis- ja juhtimisvõimekus on olnud heitlik, mistõttu pole jõudnud vajalikul määral moderniseerida. Justkui tundub, et kõik on olemas, aga kui liikuda maailmas ringi , siis hakkad mõistma, et sellist eksperditaset meil pole ning seda tuleks sisse osta. Samas on eksperte keeruline sisse osta, kuna juhtimiskultuuri pole võimalik ette ennustada olukorras, kus pole teada, kas see juhtkond ja nõukogu jätkavad või mitte. Minu ametiajal on nõukogu vahetunud neli korda ja iga koosseis alustab taas algusest – mõned tahavad investeerida, mõned mitte.
Kas teil on sellised inimesed organisatsioonis olemas?
Oleme pinnast ette valmistanud ja palganud vastavaid spetsialiste, kes on avatud ja analüütilise mõtlemisega. Oleme otsinud ka ettevõtte seest heade baasteadmistega nooremaid inimesi, keda arendada ning kelle silmaringi laiendada ning seejärel on eesmärgiks headhunting’u abil leida nendele tugev tiimijuht. Loomulikult on meeskonnal võimalus kaasa rääkida selles suhtes, kes neid juhtima hakkab. Seega ühest küljest on hea, et meeskond alles kujuneb, aga teisalt on kiire ka kogemustega juhi leidmisega.
Mis pädevusega spetsialiste oleks edukaks digiteerimiseks tulevikus vaja?
Ma arvan, et meil Operailis oleks konkreetselt vaja sellist innovaatilise, lahtise peaga, suhteliselt tugeva administreerimisoskusega ja saavutustahtega inimest. See peab olema heas mõttes sekkuv ja aktiivne juht. Vastavalt sellele inimesele, kelle leiame, kujuneb ka meeskond tema ümber. Arvestada tuleb iga üksiku inimese tugevusi ja nõrkusi ning vaadata siis, kuidas tiimi täiendada. Kui inimesel pole näiteks piisavalt IT-teadmisi, on vaja leida viise, kuidas neid majasiseselt pakkuda. Peame ise ju ka inimesele lisandväärtust pakkuma.
Allikas: KPMG juhtimisajakiri Foorum 2019